Ohh, nii palju aega on möödunud viimasest blogipostitusest, aga mida sa teed, kui aega napib ning 1700 probleemi. Kõige halvim asi on see, et mul on läinud läpakas katki. Ja see on väga halb, sest hetkel pean nuiama teiste arvuteid. Sellepärast ei saa ma ka pilt teile näidata selles postituses. Ja üleüldse on ka igasugune õppimine raskendatud. Ja vahepeal olin haige. Ja sada muud tegevust. Hetkel kasutan enda väärtuslikku õppimisaega. Kooli mul see nädal eriti ei ole, sest on toetsweek. Ehk eksaminädal, kus tunde ei toimu ning toimuvad ainult eksamid. Igas aines. Kuna tunniplaan erineb, siis erineb ka ekamite are. Mõnel on 8, mõnel 11. Ning sinna vahemikku jääbki keskmine eksamite arv. Mina aga otsustasin teha ainult matemaatika ja inglise keele. Ei ole veel teisteks valmis. Loodan, et nendes saan vähemaltki mingisuguse hinde. Muidu inglise keele kontrolltöös ma ei saanudki hinnet :(:(, sest mul oli liiga vähe asju paberil, aga vähemalt enamus neist oli õige. Grammatika oli 90% õige. Aga nüüd tuleb mul õppida hunnik sõnu inglise keele jaoks. Vihikusse on kirjutaud mul natuke üle 200 sõna (!!!!!). Sõnade õppimine ongi põhiline asi, mida me siin teeme. Suht mõtetu mu jaoks. Nkn peagi unustan kõik ära, sest sõnad on rasked ning neid ei kasutata igapäeva elus nii palju minumeelest.
Minu sügisine vaheaeg lõppes aga koos eestlasega. Carolin, kes elab siin Groningenis, tuli mulle külla. Ohh kui hea oli lobiseda, mitte keegi ei saanud aru. Hiihii. Ja üks asi mida me veel harrastasime koos teha oli ropendamine. Lihtsalt nii hea on öelda neid sõnu ja keegi isegi ei aima mida ma ütlen. Kui midagi halba juhtub, siis ma panen rida roppusi maha meie keeles ning mina saan ainult aru. See on hea. Hollandi keeles ma küll ei kavatse hakata ropendama. Vb siis kui ma Eestisse tulen tagasi. Siis eestlased ei saa aru. Hiihii :D
Eelmine nädal oli kool tappev! Oh jummel. Vähemalt hakkan juba mõikama midagi, mis tuleb õpataja suust. Enamasti on nii, et saan sõnadest aru, mis õpetaja ütleb, kuid ei suuda lausele mõtet saada. Kui hollandi keeles lauset teha, siis aja sõnad nii segamini kui võimalik - seda õigem on lauseehitus. Minu keel veel ei taha eriti tulla. Ma ei julge mitte midagi öelda. Ja siis kui keegi õpetab mulle midagi, siis ma pean seda kõigile kohe uuesti ütlema aj näitama oma askusi, aga mu eestlaslik arglikus lööb kohe välja ning lähen näost kohe punasekse. Ja siis kui õpetaja küsib midagi mu käest ja ma pean klassi ees vastama, siis punastan ka kohe ning on selline tunne, et tahaks vajuda maa alla. Kõik jõllitavad ja kuulavad siis mind. Awkward!!! Ja kõige piinlikum on siis, kui võõras inimene hakkab muga lobisema hollandi keeles, siis ma lihtalt naeratan, punastan ja noogutan. Ma ei oska ja julge midagi öelda. Mis toimub Merka? Argpüks number üks olen.
Peaaegu kolme kuu möödudes tunnen ennast lõpuks tõeliselt kodusena. Kolmapäeval rattaga tantsutrennist koju tulles mõistsin, et see on nüüd minu kodu. Mijn thuis! Tuleks keel ka, siis oleksin nagu vana kala vees või-kuidas-iganes-see-ütlus-ka-ei-olnud. Kui keegi peaks preagu ütlema, et ma pean vahetama pere või-midagi-sellist, siis ma vastaksin midagi mahlakat ja ütlesksin, et see on minu kodu ja mind ei saa minu kodust ära saata ning marsiksin oma tuppa. See oleks juba sama hea, kui keeegi ütleks nüüd mulle, et Nõuni ei saa olla enam minu kodu. Võin vist öelda julgelt, et ma armastan seda kohta siin. Aasta lõpus läheb raskeks, aga hea on see, et mul on hea lähedale alati tagasi tulla. Mul on alati koht kuhu põgeneda.
Streedance-ist nii palju, et meil vahetus treener. Eelmine oli latiino. Siukse tumeda nahaga. Ja tema tants oli siuke sensuaalsem. Mõni liigutus oli küll natuke vastumeelne mulle. Aga uus õpetaja on puhas valge ja oiioii kui erinev tema tants on. Tema tantsustiil on rohkem nagu minu iseloom. Siuke karm ja ülbe. Ma ei oska seda kirjeldada. Ma ei oska veel öelda, kumma stiil meeldib mulle rohkem. Võibolla selle uue õpetaja, sest tema trenn tegi mind kergelt higiseks, aga eelmise õpetaja trennis ei olnud mul kunagi võhma väljas, kuigi ma pingutasin.
Ja üks lemmikuid asju siin on mul touwtrekken. Üleeelmine nädalavahetus sai meie üks meeskondadest esimeseks!! How cool is that?? Lihtsalt nii hea. Touwtrekken on kindasti üks parimaid asju siin. Üks mees ütles, et ma pean siin mehele minema, abielluma ning siia jääma, et touwtrekkeniga edasi tegelda. But how about no?! Ma tahaks ikka Eestis tulevikus elada. Pigem peaks see mees tulema Eestisse elama. Haahaaaa.
Vaikeslt pean hakkama ennast rohkem hollandlasena tundma. Pean lahti ütlema oma Eestist. Eesti käib mul veel siin ikka veel ette ja taha. Eile õhtul oli mul tõsine jutt minust ja Eestist. Nad arvavad, et ma olen liiga palju veel Eestis, aga nii raske on lahti öelda millestki, mida sa nii väga armastad. Pean kuidagi leidma kuldse kesktee. Ja esimene asi on KEEEL! Pean seda õppima. Preagu ka kirjutan teile õppimise arvelt. Aga ei jõua ka ju päev otsa keelt õppida ja rääkida. Vajan puhkust ka. Ja puhkuseks ongi mul Eesti asjadega tegelemine.
Laupäeval on mul YFU keeletest ning seal põrudes võib oodata koju saatmine, aga ma arvan, et see on pigem hirmutamiseks. Hoidke mulle pöialt pliis! Nii väga vajan edu seal! Ei taha eriti põruda. Seal pean rääkima (kõige õudsam), lugema (teine koht õudsuselt) ja kirjutama (kõige vähem hirmu). Mitte, et mu kirjutamine hea oleks, aga lihtsalt teiste inimeste ees olen ju häbelik. Eestis vene keele tundides kannatasid ka mu hinded sellepärast, et läksin närvi ning ei unustasin kõik asjad ära. Ja kui mul natuke untsu läheb, siis on juba kõik seal, kus päike ei paista. Kui ma sõprade ja perekonna ees olen juba nii häbelik, siis mis ma veel võõraste ees teen. Apppii! Okei, ma ei tohi üle mõtelda ega üle paanitseda. Eesti keeles on ka mul juba nii palju vigu. Mõelda mitte mõtelda. Palun ärge pahandage mu vigade pärast. Vahel ma tõesti kirjutan nii vigaselt, et ise ka pärast mõistatan, mida me olen kokku kirjutanud.
Ohhjummel kui pikk postitus! Preagu kõndis sisse ka meie koristaja. Jep, meil on siin koristaja. See näitab, et hollandased armastavad luksust ning nad lubavad endale nii palju, kuid samas on nii kokkuhoidlikud.
Kolmapäeval on minul matemaaika eksam ning järgmine esmaspäev on mul inglise keel. Hoidke mul seal ka pöialt.
Muide, ma pean hakkama juba jõulukinkidele mõtlema. Sinterklaas on juba kuuaja pärast ja peos on igast komme juba jõulu teemadel. APPI! Ja lumest pole hallihaisugi. Nuuks. Normaalne ilm on hetkel vihm, vihm, tuul ja vihm. Ilm muutub iga 10 tagant. Ilm tõsiselt sakib siin. Ja üks naljakas asi veel. Kõik vinguvad, et nii külm on ja ma mingi, mida? mis külmas te räägite?! Nii hea ja jahe on just. Näiteks viimasel touwtrekkeni võistlusel olin mina lühikeste varukatega ning Anita lõdises oma mantli sees. Kuidas see võimalik on? Ahjaa, mu lemmik aastaaeg on talv juu. :D Ja siis kui ma vahel ütlen, et nii külm on, siis saan vastuseks: '' ma arvasin, et sulle meeldib külm? '' Meeeldibki, aga siis, kui mu huuled ei ole värvunud siniseks.
Nüüd aga pean minema õppima, sest olen juba kirjutanud 45 minutit.
Olege aga tublid! Suured kallid teile kõigile!
No comments:
Post a Comment