Ameerika mäed

Tere-tere!

Elu läheb siin täpselt nagu Ameerika mägedel. Tõusude ja langustega. Ühe päeva jooksul suudan olla maailma kõige õnnelikum inimene, järgmisel hetkel leian ennast enda toast masenduses ning veidike hiljem kekslen ringi nagu äsja armunud. Hahahaa! Aga see ei ole nii.. Grytsje tegi eile mulle märkuse, et ma käitun nagu armunud, nagu WHAAT? See oli nii naljakas lihtsalt! Ja üleüldse on mu kodune hobi naermine ja käitumine nagu 3 aastane plikatirts. Grytsje on parim hostõde, keda tahta lihtsalt! (Eleri, Sa oled ja jääd minu kõige paremaks ja armsamaks õeks, love you. Aga sinu rõõmuks võin öelda, et ma kiusan teda ka nii nagu sindki, hiihii. Suurem õde on nii hea olla.) Ja meie Grytsjega kiusame KOOS omakorda Sijket. Hahaaa. Väiksed õed ruulivad :D

Hea uudis on aga see, et keel hakkab juba vaikselt tulema. Täna hommikul ütlesin Betsyle, kes tuli vaatama, et miks ma veel magan, et mul on esimene tund vaba ja kõike seda hollandi keeles ning ilma mõtlemata. Okei lause ise ei ole üldse raske, aga unesegaselt? See on minupuhul tase. :D Jaa täna pidin ühiskonna tunnis klassi ees ühe lause ütlema. See oli nii jube. Lause oli aga lihtne ning ette kirjutatud, aga imedeime - ma elasin selle üleee! Hea tunne on kohe. Suudan juba ka korretktseid lauseid teha. So much win! Aga nüüd on vaja saada ka sõnavara. Eile õhtul üritasin teha geograafi kodustööd. See käis mul nii: avasin õpikud ja vihiku, lugesin esimese lause, see juhatas mind ühte teisse kohta, kust oli vaja lugeda kaks teksti, naersin laginal ning sulgesin õpikud. See naermine oli rohkem kurbusest, aga geograafia tekstid on hetkel võimatud minu jaoks. Ehk järgmine kord läheb paremini :D.  Ja täna keelati mind nimepidi esimest korda tunnis!!! Ma lihtsalt küsisin asju, et aru saada ja siis õpetaja ütles, et Merka, äkki sa kuulaksid teisi. Phhh..


Ma ei tea kas ma olen juba seda maininud, aga hollandlastel ei ole head maitset autode suhtes. Enamasti tänava pildis näeb väikseid autosid ning viimsel ajal on populaarseks saanud ka tuunitud (!!) pikapid. Ja väga paljud autod on kergelt kaunistautd. Vahetatud veljed, kleepsud siin ja seal, aga üldiselt pole midagi erilist tänavapildis. Mõni bemmi-rondu on ka kuidagi vingemaks üritatud teha jne.. Vähemalt on tänavapilt kirju.


Eks see eluke siin vaikselt veereb. :)

Vahetusõpilane ei ole lihtne olla..

Tsauki!


Olen endiselt arvutita plikatirts. See sakib 150-ga! Aga eelmine nädal oli mul minivaheaeg, kuna kooli läksin ainult ühel päeval. Põhjus oli selles, et siin oli  eksaminädal (toetsweek), kus tehakse peaaegu igas aines eksam. Tunde ei toimunud ning ühes päevas oli keskmiselt 2 eksamit. Toetsweek lõppes esmaspäeval, kuid õpilaste jaoks algas esmaspäev kahe tööga ning jätkus tabalise koolipäevana. Mina tegin eksami ainult matemaatikas ja inglise keeles. Kumbaki hinnet veel ei tea - ma lihtsalt pole pilku peale visanud siinsele ekoolile. Sellel on vägaraske kasutajatunnus ning parool (mida ei saa muuta) ning alati kui ma arvutis olen, siis pole mul seda lehekest kaasas. Silly me! Terve nädal üritasin õppida hollandi keelt. Njahh, ma ei ole kindel, et ma tegin suuri edusamme, aga parem kui mittemidagi. Laupäeval läksin YFU keeletestile Amersfoortis. Kurb tõdeda, aga ma olen 90% kindel, et ma kukkusin läbi. Noo ei tule need laused suust välja ega ka mitte paberile. Aga ise kirjeldaksin enda keelt praegu nii, et kui alguses olin kottpimedas, siis nüüd on kõik juba ähmane ja hämar. Loodan, saada detsembris ka selgema pildi koos kontuuridega keelest. Nüüd mida ma pean tegema on RÄÄKIMINE, RÄÄKIMINE, sest sõnade õppimisest pole kasu kui ma ei kasuta neid ning siis unustan ära.  Nädalavahetuse veetsin aga koos teise EESTLASEGA kooooos! Lisette on tema nimi. It was soooooooooo fun! Pean ära mainima ka, et seal Amersfoortis saime minna ka linna ning meie olime seal kuskil pool tundi Lisettega ning mõlemad suutsime osta endale jalanõud. Ma lihtsalt nägin vaateaknal oma saapaid ja tahtsin neid nii räigelt. Kunagi näitan teile oma asju ka natukene. Reedel mul ju kooli ei olnud ning kell 8 läksin kodust ära rongijaama. Üle 3 tunni võttis mul aega, et jõuda oma sihtkohta Nijmegen. See on umbes kesk-ida-Hollandis. Umbes 160 km. Mulle ei meeldi siinne transport ning piletid on ka ikka päris kallid. Aga kõik see oli seda väärt! Reedel üritasime veel õppida testiks, aga eriti ei tulnud välja. Lõpuks olime ikka teleka ees ja lobisesime. Täitsalõpp kui usaldusväärseks võib inimene saada nii lühikese ajaga. Me rääkisime kõigest ja vabalt. Ja laupäeval käisin ma feilimas, aga Lisettel läks väga hästi. Ja õhtul veetsime ka tal kodus, kuid see eest sai nii palju nalja! Hahahhaa! Ta on väga vinge inimene.. Põhjus miks me kodus olime, on see, et tema elukohaks on Druten (häälda: drüten), mis on hollandlaste jaoks väike küla. Seal "väikses külas" elab 18 000 inimest ning lõbustusi eriti ei ole. Ainult üks pubi, aga noored käivad seal ainult reedeti. Päris naljaks on võrelda seda "küla" Otepääga. Lisette elu seal on totaalselt teistsugune minuomast.

Okei, see lõik tuli veitsa ebaloogilises järjekorras. Kõik sotaputa nagu tavaliselt :D

Aga ma otsustasin kirjutada enam-vähem asjadest nii nagu nad on ja siis ei teki teil tunnet, et vahetusõpilane on olla nii lihtne. Niiisiis. Esmaspäeval oli meil kodus tõsine tüli Betsga (pereema). Ta oli mu peale nii pahane, et mul keel ikka veel ei tule. Noo ja siis särkivärki. Ma ei taha detailidesse laskuda. Siiski midagi väga isiklikku. Ja siis oli mul kõige suurem murdumine siinse aja jooksul. Mingi tühjus tuli sisse, selline tunn eoli nagu ma oleksin katki. Mõtlesin juba nii paljudele mustadele stsenaariumitele. Kirjutasin ka teisipäeval om tugiisikule kirja ning miskipärast ei jõudnud see kohale. Mingi error. Kodus tahtsin esimese asjana helistada, aga otsustasin natuke rääkida Sijkega (18 a. hostõde) ning otsustasin rääkida hoopis Betsyga. Jaa seee aitas! Vähemalt mind... Ta näitas mulle mu vead ning ma pean neid tunnistama, kuigi Betsy ikka ei kuula mind ÜLDSE! Tegelt ta ei kuula kedagi.. Aga mis seal ikkka. Ta on minuga täpselt samasugune nagu teiste lastegagi. Tegelikult õpetab see Betsy mind siin nii rängalt, sest ta on nii kohutava iseloomuga minu jaoks, aga ma õpin sellega ümber käima. Ja üleüldse olen veel liiga enesekeskne ja peaksin õppima suhtlema. VOT! Aga vahetusõpilane on olla kuradima raske..

Hea uudis on see, et nüüd on juba palju parem. Naeratus suul käin ringi. Väike auk on veel sellest tülist minus, aga selle ma täidan ära. Nüüdsest üritan olla palju energilisem. Kuigi täna hommikul magasin räigelt sisse, hahhaa :D

Ma tahtsin veel midagi öelda, aga unustasin ilmselgelt ära... Tubli Merka! Unusta jah kõik ära..


Aga lõpuks sain postiuse valmis. Kaks päeva seda teinud :D Nüüd pean saab mul tund läbi..

Pikkk postitus pärast pikka pausi. Kõigest ja kõigist.

Heihopsti!

Ohh, nii palju aega on möödunud viimasest blogipostitusest, aga mida sa teed, kui aega napib ning 1700 probleemi. Kõige halvim asi on see, et mul on läinud läpakas katki. Ja see on väga halb, sest hetkel pean nuiama teiste arvuteid. Sellepärast ei saa ma ka pilt teile näidata selles postituses. Ja üleüldse on ka igasugune õppimine raskendatud. Ja vahepeal olin haige. Ja sada muud tegevust. Hetkel kasutan enda väärtuslikku õppimisaega. Kooli mul see nädal eriti ei ole, sest on toetsweek. Ehk eksaminädal, kus tunde ei toimu ning toimuvad ainult eksamid. Igas aines. Kuna tunniplaan erineb, siis erineb ka ekamite are. Mõnel on 8, mõnel 11. Ning sinna vahemikku jääbki keskmine eksamite arv. Mina aga otsustasin teha ainult matemaatika ja inglise keele. Ei ole veel teisteks valmis. Loodan, et nendes saan vähemaltki mingisuguse hinde. Muidu inglise keele kontrolltöös ma ei saanudki hinnet :(:(, sest mul oli liiga vähe asju paberil, aga vähemalt enamus neist oli õige. Grammatika oli 90% õige. Aga nüüd tuleb mul õppida hunnik sõnu inglise keele jaoks. Vihikusse on kirjutaud mul natuke üle 200 sõna (!!!!!). Sõnade õppimine ongi põhiline asi, mida me siin teeme. Suht mõtetu mu jaoks. Nkn peagi unustan kõik ära, sest sõnad on rasked ning neid ei kasutata igapäeva elus nii palju minumeelest.

Minu sügisine vaheaeg lõppes aga koos eestlasega. Carolin, kes elab siin Groningenis, tuli mulle külla. Ohh kui hea oli lobiseda, mitte keegi ei saanud aru. Hiihii. Ja üks asi mida me veel harrastasime koos teha oli ropendamine. Lihtsalt nii hea on öelda neid sõnu ja keegi isegi ei aima mida ma ütlen. Kui midagi halba juhtub, siis ma panen rida roppusi maha meie keeles ning mina saan ainult aru. See on hea. Hollandi keeles ma küll ei kavatse hakata ropendama. Vb siis kui ma Eestisse tulen tagasi. Siis eestlased ei saa aru. Hiihii :D

Eelmine nädal oli kool tappev! Oh jummel. Vähemalt hakkan juba mõikama midagi, mis tuleb õpataja suust. Enamasti on nii, et saan sõnadest aru, mis õpetaja ütleb, kuid ei suuda lausele mõtet saada. Kui hollandi keeles lauset teha, siis aja sõnad nii segamini kui võimalik - seda õigem on lauseehitus. Minu keel veel ei taha eriti tulla. Ma ei julge mitte midagi öelda. Ja siis kui keegi õpetab mulle midagi, siis ma pean seda kõigile kohe uuesti ütlema aj näitama oma askusi, aga mu eestlaslik arglikus lööb kohe välja ning lähen näost kohe punasekse. Ja siis kui õpetaja küsib midagi mu käest ja ma pean klassi ees vastama, siis punastan ka kohe ning on selline tunne, et tahaks vajuda maa alla. Kõik jõllitavad ja kuulavad siis mind. Awkward!!! Ja kõige piinlikum on siis, kui võõras inimene hakkab muga lobisema hollandi keeles, siis ma lihtalt naeratan, punastan ja noogutan. Ma ei oska ja julge midagi öelda. Mis toimub Merka? Argpüks number üks olen.

Peaaegu kolme kuu möödudes tunnen ennast lõpuks tõeliselt kodusena. Kolmapäeval rattaga tantsutrennist koju tulles mõistsin, et see on nüüd minu kodu. Mijn thuis! Tuleks keel ka, siis oleksin nagu vana kala vees või-kuidas-iganes-see-ütlus-ka-ei-olnud. Kui keegi peaks preagu ütlema, et ma pean vahetama pere või-midagi-sellist, siis ma vastaksin midagi mahlakat ja ütlesksin, et see on minu kodu ja mind ei saa minu kodust ära saata ning marsiksin oma tuppa. See oleks juba sama hea, kui keeegi ütleks nüüd mulle, et Nõuni ei saa olla enam minu kodu. Võin vist öelda julgelt, et ma armastan seda kohta siin. Aasta lõpus läheb raskeks, aga hea on see, et mul on hea lähedale alati tagasi tulla. Mul on alati koht kuhu põgeneda.

Streedance-ist nii palju, et meil vahetus treener. Eelmine oli latiino. Siukse tumeda nahaga. Ja tema tants oli siuke sensuaalsem. Mõni liigutus oli küll natuke vastumeelne mulle. Aga uus õpetaja on puhas valge ja oiioii kui erinev tema tants on. Tema tantsustiil on rohkem nagu minu iseloom. Siuke karm ja ülbe. Ma ei oska seda kirjeldada. Ma ei oska veel öelda, kumma stiil meeldib mulle rohkem. Võibolla selle uue õpetaja, sest tema trenn tegi mind kergelt higiseks, aga eelmise õpetaja trennis ei olnud mul kunagi võhma väljas, kuigi ma pingutasin.

Ja üks lemmikuid asju siin on mul touwtrekken. Üleeelmine nädalavahetus sai meie üks meeskondadest esimeseks!! How cool is that?? Lihtsalt nii hea. Touwtrekken on kindasti üks parimaid asju siin. Üks mees ütles, et ma pean siin mehele minema, abielluma ning siia jääma, et touwtrekkeniga edasi tegelda. But how about no?! Ma tahaks ikka Eestis tulevikus elada. Pigem peaks see mees tulema Eestisse elama. Haahaaaa.

Vaikeslt pean hakkama ennast rohkem hollandlasena tundma. Pean lahti ütlema oma Eestist. Eesti käib mul veel siin ikka veel ette ja taha. Eile õhtul oli mul tõsine jutt minust ja Eestist. Nad arvavad, et ma olen liiga palju veel Eestis, aga nii raske on lahti öelda millestki, mida sa nii väga armastad. Pean kuidagi leidma kuldse kesktee. Ja esimene asi on KEEEL! Pean seda õppima. Preagu ka kirjutan teile õppimise arvelt. Aga ei jõua ka ju päev otsa keelt õppida ja rääkida. Vajan puhkust ka. Ja puhkuseks ongi mul Eesti asjadega tegelemine.

Laupäeval on mul YFU keeletest ning seal põrudes võib oodata koju saatmine, aga ma arvan, et see on pigem hirmutamiseks. Hoidke mulle pöialt pliis! Nii väga vajan edu seal! Ei taha eriti põruda. Seal pean rääkima (kõige õudsam), lugema (teine koht õudsuselt) ja kirjutama (kõige vähem hirmu). Mitte, et mu kirjutamine hea oleks, aga lihtsalt teiste inimeste ees olen ju häbelik. Eestis vene keele tundides kannatasid ka mu hinded sellepärast, et läksin närvi ning ei unustasin kõik asjad ära. Ja kui mul natuke untsu läheb, siis on juba kõik seal, kus päike ei paista. Kui ma sõprade ja perekonna ees olen juba nii häbelik, siis mis ma veel võõraste ees teen. Apppii! Okei, ma ei tohi üle mõtelda ega üle paanitseda. Eesti keeles on ka mul juba nii palju vigu. Mõelda mitte mõtelda. Palun ärge pahandage mu vigade pärast. Vahel ma tõesti kirjutan nii vigaselt, et ise ka pärast mõistatan, mida me olen kokku kirjutanud.

Ohhjummel kui pikk postitus! Preagu kõndis sisse ka meie koristaja. Jep, meil on siin koristaja. See näitab, et hollandased armastavad luksust ning nad lubavad endale nii palju, kuid samas on nii kokkuhoidlikud.

Kolmapäeval on minul matemaaika eksam ning järgmine esmaspäev on mul inglise keel. Hoidke mul seal ka pöialt.

Muide, ma pean hakkama juba jõulukinkidele mõtlema. Sinterklaas on juba kuuaja pärast ja peos on igast komme juba jõulu teemadel. APPI! Ja lumest pole hallihaisugi. Nuuks. Normaalne ilm on hetkel vihm, vihm, tuul ja vihm. Ilm muutub iga 10 tagant. Ilm tõsiselt sakib siin. Ja üks naljakas asi veel. Kõik vinguvad, et nii külm on ja ma mingi, mida? mis külmas te räägite?! Nii hea ja jahe on just. Näiteks viimasel touwtrekkeni võistlusel olin mina lühikeste varukatega ning Anita lõdises oma mantli sees. Kuidas see võimalik on? Ahjaa, mu lemmik aastaaeg on talv juu. :D Ja siis kui ma vahel ütlen, et nii külm on, siis saan vastuseks: '' ma arvasin, et sulle meeldib külm? '' Meeeldibki, aga siis, kui mu huuled ei ole värvunud siniseks.


Nüüd aga pean minema õppima, sest olen juba kirjutanud 45 minutit.


Olege aga tublid! Suured kallid teile kõigile!