Districts-vertegenwoordiger

Hei-hei! Districts-vertegenwoordiger tähendab inglise keeles area representive ja eesti keeles on nende sõnade tähenduseks tugiisik. Eelmises postituses mainisin, et minu tugiisiku nimi on Aukje. Ta elab oma abikaasaga Eastermar-i külas. (Ei tea küll kuidas neid nimesi peaksin hääldama?!?! Preagu kõlavad nad eesti keele ja inglise keele seguna ning sõnade kõla on väga võõras ja naljakas). Rääkides mu tugiisikust, siis ta on juba pensionil ja 62aastane. Hirmutav, huh? Vähemalt minu jaoks oli see hirmutav siis, kui lugesin seda vanust, kuid mõtlesin sekundi ja olin enda peale pahane. Vanus on ju lihtsalt number! See ei tähenda midagi. Hetkel arvan, et meist saavad väga head sõbrad. :) Tal on kolm last ja hunnik lapselapsi. Noorim tütar on käinud vahetusõpilasena Lätis (1996/97). Ta teeb käsitöö, loeb ja on huvitatud ajaloost, ajandus meeldib, tal on ka väike Shetland-i poni, teeb moosi, koristab kodu ja vaatab lapselapsi. Kõige enam huvitab see käsitöö osa, sest ehk on mul võimalik tutvuda tema kaudu Hollandi käsitöö asjadega. (Jep, olen natuke totakas oma käsitööga).


Eile tegin endale ka sellise kalendri moodi asja voodi kõrvale.

Iga õhtu tõmban ühe päeva jälle maha. Märgin kleepsupaberitega ka üritusi ja olulisi asju seoses Hollandiga. Host Family kõrvale hakkan kirjutama infot seoses nendega. Näiteks: nimed, hobid, pildid, mida nad saadavad jne... Preagu pole jõudnud rohkem teha, sest aja puudus. Muide, seal üleval tumedamal osal on kirjutatud hollandi keeles ka nädalapäevad, aga siit nad ei paista eiri välja.

Preagu suhtlen perega meili teel. Pereema käest sain teada kooli, kus hakkan õppima. Kooliks on Dockinga College. Koolisüsteemist ma ei oska teile midagi rääkida, sest ma ise ei mõista sellest eriti mitte midagi hetkel, aga küll jõuab. :)


Ülilahe video kooliõpilastelt: http://www.youtube.com/watch?v=-YdXGiTA6cw&feature=my_liked_videos&list=LLBIQS3oMzHID02_10GonIGg

Vahetuspere

Tsaukii! Jälle mina! Teate, ma sain jälle YFUlt kirja ning mulle on leitud juba VAHETUSPERE ja tugiisik. Niiiii õnnelik lihtsalt!

Üks osa ankeedist:

Albert – local politician
Betsy – teacher in secondary school
Jeltsje (s 1989), (elab mujal); Sijke (s 1994); Grijtsje (s 1997)
Ale (s 1992), YFU-student in 09/10

Host family hobbies:   theatre, film. shopping
Host family sport :  Volleyball, Badminton, Gymnastic
The host family has: Dog, Cat, Sheep, Cow, Rabbits, Chicken
All the animals are outside the house.

Tugiisik: Aukje

Nimed on küll võõrad ning kergelt naljakad.

Perekonna nimesid ei jaga veel, kuna siiski pole miski kindel.

Esimene asi, mida ma suutsin teha oli see, et lugesin hostpereisa ametiks politsei mitte poliitik. Loomulikult rääkisin õhinal perele juba, et hostpereisa amet on politsei, ema on õpetaja jne.. Vanematele loomulikult meeldis see politseiamet. Issi rääkis kohe rõõmsalt, et kui korralik kord mul seal on ning kui avastasin, et hoopis poliitik, siis isa jaoks oli see vist väike pettumus, sest isa jaoks on kõik poliitikud susser-vusserid.

Minu jaoks pere tundub lahe olevat! Ma alati kujutasin ette, et võiksin saada endale hostõed ja vennad. Eriti lahe on see, et mul oleks vanem vend ja õde. Olen tahtnud endale küülikuid koju ning nüüd saaksin ka küülikud! :)

Elukoht oleks arvatavasti talu, mis asub põhjas. See asukoht ei meeldigi mulle eriti, sest põhjas pidi olema väga nö. toores hääldamine, keskel siuke tavaline normaalne ning lõunas pehme. Aga ma arvan, et ma ei lase ennast asukohast häirida. Pere on siiski kõige-kõige olulisem!

Elaksin Leeuwarden-ist grammike veel paremale põhja pool.

Järgmiseks sammuks, mis ma pean tegema seoses pere ja tugiisikuga on see, et pean neile kirjutama. Mida ma küll kirjutan? Ühe kirja nad on juba saanud minult, aga see on selline kiri, mis läheb igale vahetusperele, kes on minust huvitatud. Seal ma kirjeldasin enda pere ja tegemisi. Eks ma kindlasti küsin veel selle murraku kohta. Kindlasti tahaks teada, et millised traditsioonid neil on. Ja teemad juba tulevad. Jagan teiega kindlasti ka kirja tulemusi.

Tähtsad kuupäevad

Heips! Poleks uskunud, et saan nii ruttu teha uue postituse. Nimelt sain just kirja YFUlt. Lõpuks teatati mulle täpne lahkumise kuupäev. Lend toimub 11. august. Neli kuud on mul jäänud olla siin Eestis. Appi! Nii vähe aega, aga samas ka nii palju. Ootan seda lendu juba, aga samas on ka hirm. Lahkumise kuupäev on kõigil erinev ja sõltub sellest, et kuhu maale sõita. Näiteks neiu, kes läheb Uus-Meremaale sõidab ära juba 20. juuli. Austriasse mineja, aga sõidab ära alles 24. august. Eks see oleneb ka sellest, et kuna algab kool. Eestis algab kool kõigil (enamasti) esimesel septembril, kuid Hollandis on see erinev. Põhjas (augusti keskel) algab kool kõige varem ja lõunas hiljem (septembri alguses). Hetkel otsitakse hoolega mulle vahetuspere, nii et hetkel pole mul õrna aimugi oma tulevasest elukohast.

Lisaks sellele sain ELO eelkutse. ELO ehk eelorientatsioon on kõige olulisem üritus, mis toimub enne vahetusaastale sõitmist. See toimub 8.-10. juuli Kurtna peo- ja puhkekeskuses ning Kurtna on Tallinnast 25 km kaugusel. Esimesele päevale on kutsutud ka vanemad. Tahaks juba kohtuda kõigi noortega, kes on võtnud selle tee ette. Nii vinge!

Aitäh mõnusa tagasiside eest!

Kunagi on ikka esimene kord

Tere! Kuidas küll alustada? Alati on esimesed postitused ikka kõige raskemad. Mis ma siis oskan öelda? Ehk kõige õigem oleks alustada sellest, et mida ma seni üldse teinud olen Hollandisse minemiseks.

Kõige-kõige esimene samm, mida pidin tegema oligi valida riik. Valituks osutus Holland (nagu te juba olete aru saanud). Seejärel täitsin internetis ära väga lühikese ja lihtsa ankeedi. Peagi registreerisin end Hollandi infotundi ning sealt sain algteadmised Hollandi kohta juba kätte ja andsin ära veel täiendavad ankeedid ja ka soovituskirja.

Umbes kuuaega jäi vahele tühimik. Mõtlesin nii-nii hoolega asja läbi kui üldse andis mõelda. Alates sellest, kui YFU käis koolis külas, olen mõelnud absoluutselt igapäev vahetusõpilaseks minemisest. See otsus on senini olnud mu elus kõige raskem. Olles otsustanud, et ikka lähen Hollandisse kindlasti, siis käisin ära ka valimispäeval, kus kontrolliti, et olen ikka sobiv noor minema vahetusõpilaseks. Mõne aja pärast saingi kirja, et mind on võetud programmi vastu ja sain ka võimaluse taotleda stipendiumi. Stipendiumi saamiseks pidin vastama küsimusetele. Iseenesest küsimused ei olnud rasked, kuid sellest sõltus, kas saan stipiintervjuule või ei. Peagi tuli ka kiri, et ma olen kutsutud stipiintervjuule. Õnne kui palju.

Järgmiseks sammuks oli sponsorkoolitus. Pärast seda asusin tegema sponsoravaldust (mis osutus muidugi palju-palju raskemaks, kui oskasin arvata) ja küsisin vallavanemalt ka soovituskirja. Nii saigi tehtud algust sponsorite otsinguga. Etteruttavalt öeldes võin öelda, et kogu asja juures ongi sponsorid kõige raskem osa. Muidugi võib ka ilma, aga usun endasse ja arvan, et saan hakkama.

 Märtsis pidin käima ära YFU stipiintervjuul Tallinnas. Intervjuul läks loomulikult kõik täiesti metsa. Sõnad ei tulnud suust välja nii nagu tahtsin või ma ei jõudnudki mõelda, kui juba vastasin küsimusele. Mulle ei istu sellised asjad. Paras pudikeel olen. Pärast stipiintervjuud järgnes piinarikas ootamisaeg.  Lõpuks hakati vastuseid saama. Minu oma ei tulnud ja ei tulnud, hakkasin juba kannatust kaotama, kuid III veerandi viimasel nädalal vene keeles olles olnud arvutiklassis ning eposti kontrollides SAINGI "JAH" VASTUSEGA KIRJA! Vaikselt oma ette rõõmustasin klassinurgas. See on minu jaoks väga oluline. Mitte rahaline pool, vaid see tunnustus, et minus ja mu tegemistes on midagi teistsugust.. Peagi sain ka lepingu allkirjastatud ja veel hunniku ankeete vahetuspere jaoks. Sain joosta koolis ja arstide vahel nendega. Nüüd on jäänud põhimõtteliselt ainult sponsorite otsimine.

See on lühidalt minu lugu, mis ma seinini olen teinud.

Mis siit blogist veel saab lugeda?
Kõike, mis on seoses Hollandi ja vahetusõpilaseks olemiseks. Tõusud ja mõõnad. Kindlasti saate siit väga ausat kriitikat Hollandi kohta. Saate õppida grammike Hollandi kultuuri. Muidugi üritan anda edasi igale lugejale ka emotsioonid, mis mind valdavad seal olles.

Kui tihti postitused tulevad?
Hollandis olles kindlasti nii tihti kui võimalik. Usun, et minus on seda järjepidevust ja põikpäisust lõpuni vastu pidada. Ära sõidan umbes augustis ja siis hakkavadki tulema tihedad postitused. Enne seda tuleb harvem postitusi, aga kui vähegi on millestki, mida kirjutada, siis kirjutan.

Miks blogi nii vara tehti?
Esiteks poleks mõtet viimasele minutile asju jätta. Mida varem, seda parem! Nüüd saab minu lugu ka kergemini ja kiiremini levida.

Küsimusi? Küsige julgelt. ;)

Päikest!